– ära kaduma ‹v› 1olemas olemast lakkama, jõudma seisu, et midagi enam pole ▫ Kardan, et Vormsi vald kaob ära. ▫ Hirm kadus ära. ▫ Peale restarti kadusid ära kõik ikoonid ja igasugu ligipääs arvutile. ▫ Päeval paistis päike, aga õhtuks kadus ära. ■ surema, surma läbi lahkuma = kaduma (3. täh) ▫ Mis saab, kui vanaema ükskord ära kaob? ■ kusagilt, hrl kellegi eest, juurest, nähtavalt (kiiresti) ära minema = kaduma (2. täh) ▫ Mina jõudsin siia enne, nii et kao ära! ▫ Paneme jooksu, kaome ära. 2teatavaks ajaks või lõplikult teadmata paika sattuma või minema, nii et on raske või võimatu üles leida ▫ Poisipõnn kadus metsas ära, aga leiti pärast üles. ▫ Mees kadus mitmeks päevaks Sahara kõrbesse ära. ▫ Telefon kadus ära.